Vanemahüvitis

Vanemahüvitis on üks sotsiaaltoetuse liike. See on mõeldud abistamaks lapse ema või isa, kui ta kodus peab last hoidma. Reeglina hoiab last ema ja sellest ka nimetus - emapalk.

Öeldakse et laps on investeering tulevikku ning õige planeerimise korral see paljudel Eesti peredel nii ongi. Seda lausa lähitulevikus, sest raskel ajal, mil töö leidmisega on keeruliseks läinud, võib emapalk muutuda perele lausa ainsaks sissetulekuks.

Lapse saamist tasuks seega planeerida nii, et lapse sünnitamisele eelnenud aasta palk oleks võimalikult kõrge. Vanemahüvitise seaduse kohaselt võetakse just arvesse lapsehoolduspuhkusele jääva lapsevanema eelmise aasta palgatulu.

Emapalga saamise puhul on tähelepanuväärne see, et mõned pered on kasutanud seda võimalust kunstlikult suurendada teenistust, et saada võimalikult suurt emapalka. Eriti lihtne on see firmaomaniku puhul, kes siis näiteks võtab oma firma palgale oma naise lisasissetuleku saamiseks.

Esiteks mis on maksimaalne emapalk? Aastal 2011 on selleks 2157.03 eurot kuus.

Sellise emapalga teenimiseks peab sünnitamisele eelneval aastal teenima 12 kuud * 2157.03 = 25888.36 eurot.

Oletades, et ema saab keskmist palka brutos 1000 eurot. Aastas 12000 eurot. Selleks et saada maksimaalne emapalk, peab ema teenima juurde 13888.36 eurot aastas. Siinjuures näidatakse teinekord mõnes firmas lisasissetulekut. Reaalselt ei pruugita midagi üle kanda tulevasele emale, kuid maksud tuleb maksta.

Sotsiaalmaksu 33% = 4583,15 eurot.

Töötuskindlustus 4,2% = 583.31 eurot

Tulumaks 21% =2916,55 eurot

Kokku makstes täiendavalt makse 8083 eurot saab emapalka igakuiselt 2157.03 eurot.

Seega 1157*18 - 8083 = 12743 eurot 18 kuu peale plussis.

Teise lapse saamisel võib samuti saada automaatselt edasi maksimaalset emapalka, eeldades et ema sünnitab teise lapse mitte hiljem, kui esimene laps on 2 aastat ja 6 kuud vana.

Näiteks kolme lapse puhul juba saada aja jooksul 116 000.- eurot.

Tehingud juriidilise isikuga

Juriidilised isikud on teatavasti firmad (nt OÜ ja AS) ja ühishuvi organisatsioonid - tulundusühingud (nt TÜ, MTÜ ja KÜ). Viimased jagunevad kaheks - tulunduslikeks (nt tarbijaühistud) ja mittetulunduslikud (nt KÜ). Nende kõikide ühine nimetaja on aga, et neid esindab juhatus. Juhatus võib olla ühe või mitme liikmeline.
Just see viimati nimetatud juhatus omab õigust teha tehinguid juriidilise isiku nimel. Selle jaoks, et te saaksite kontrollida, kas nimetatud firma on üldse olemas ja kas sellel juhatusel on õigus sõlmida lepuinguid on loodud äriregister. Sealt on võimalik kontrollida, kas firma on olemas (asutamisel firmaga on ka võimalik tehinguid sõlmida) ja kes on selle firma juhatuses. Samuti on seal märgitud kui juhatus on õigusvõimeline üksnes sõlmides lepinguid kõik juhatuse liikmed koos.
Firmat võib esindada ka prokurist (sellisel juhul on märgitud tema õigused äriregistri väljavõttes). Samuti on väga populaarne, et firmat esindab (lihtkirjaliku) volituse alusel keegi kolmas isik (nt arendusdirektor). Sellisel juhul tuleb kaaluda, kas nimetatud volikiri annab sellele kodanikule volitused tehingu tegemiseks. Volikirjade tegemine on keerukas protseduur. Sageli kiputakse volikirju valesti vormistama või mitte tunnustama. Lihtne olukord, kus volikirjadega võite hätta sattuda on näiteks pangas või postkontoris. Olgugi, et nendes organisatsioonides peaks olema lihtkirjalik volikiri lubatud ei pruugi see teisele poolele sobida. Kuivõrd pangas on olemas teie ja teenusepakkuja vahel leping, mis reguleerib omavahelist asjaajamist siis postkontoris seda ei ole. Sageli ei väljastata kirja volikirja olemasolu korral kuid veel hullem on, et teiste isikute kirjasid väljastatakse suvalistele kodanikele.
Eelnevalt käsitlesin juba olukorda, kus asjaajamise korraldamiseks on kasutatud lepingulist suhet. Ühtne raamleping võimaldab leppida kokku isikute ringi, kes omavad volitusi midagi teha. Konkreetse näitema saab siinkohal tuua üürilepingu. Nendes lepingutes on sageli välja toodud üürniku kui ka üürilevõtja esindajad. Samas on need lepingud sageli ka kõige probleemsemad. Üürilepingud on sõlmitud reeglina pikaajalistena ja seega võib tulla olukorda kus nimetatud esindajad on mõlemal pool vahetunud. Sageli ei täiendata seda lepingud uute inimestega ja lõpuks võib tekkida olukord kus poolte omavaheline suhtlus ei oma mitte mingit tähendust.
Seega soovitan teil kontrollida oma lepingud üle, kas kokkulepped, mis olete sõlminud oma lepingupartneritega omavad ka õigusliku alust. Parimal juhul piisab kontrollimisest, halvimal juhul võite ilma jääda oma varast või olete kohustatud tasuma krõbedaid leppetrahve.

Juhatuse vastutuse ABC

Siiamaani tekib juhatuse vastutuse kohta küsimusi niinimetatud rohujuure tasandil. Sellejaoks kordaks veelkorra juhatuse vastutuse ABC üle. Kindlasti ärge häbenege pärida meilt neid peamisi alustõdesid sest juba neid valesti mõistes tekitate palju muret nii endale kui ka meile.
Äriühingud on osaühingud ja aktsiaseltsid. Igal ettevõttel peab olema juhataja või juhatus. Juhatus peab olema sellepärast, et osaühingut (ega ka aktsiaseltsi ega ka mittetulundusühingut ega ka usaldusühingut ega ka lõpmatu hulk organisatsioonilisi vorme ... ) ei ole füüsiliselt olemas. See tähendab, et need organisatsioonid on kunstlikud moodustised, mis on moodustatud kellegi poolt. Keegi võib olla üks isik (näiteks OÜ ja AS) või mitu isikut (näiteks MTÜ). (Märkus eelneva juurde: OÜ ja AS võib olla ka mitu omanikku/asutajat). Juhul kui nende organisatsioonide taga ei ole füüsilist isikut siis nad ei saa eksisteerida. Seega ei saa tekkida olukorda kus ettevõtte teeb tehinguid kuid keegi nende eest ei vastuta.
Eestis kasutatakse avaliku registri põhimõtet. Seega kui avalikus registris on kanne, et juhataja on see ja see kodanik siis kolmanda isiku jaoks omab see õigusliku tähendust. Mis omakorda tähendab, et juhatuse liikme välja arvamiseks ei piisa üksnes otsusest või tahteavaldusest, et keegi kodanik ei ole enam juhatuse liige. Teoreetiliselt juhul kui selline olukord peakski tekkima siis ei tohiks enam keegi nimetatud äriühingu nimel tehinguid teha. Juhul kui ei leita uut juhatajat siis peaks eelmine juhataja viima registrile taotluse ettevõtte likvideerimise kohta. Igasugune muu tegevus on süüline tegevus kaasa arvatud vana juhatuse liikme tegevusetus. Õnneks ei praktiseerita sellist tegevusetuse trahvimist kohtus eriti tihti kuid mõtlemisainet peaks olema siinkohas ka MTÜ tegelastele. Tavapraktikas väljendub see näiteks MTÜ ühe tavalisema vormi korteriühistu juhtimisel. Kui majaelanikud on omavahel riidu läinud hääletanud vana juhatuse maha siis ei tohiks keegi enam teha tehinguid KÜ nimel. Saab teha tehinguid isikliku vastutuse alusel kuid see ei tähenda näiteks, et majaelanikud peavad aktsepteerima tehtuid tehinguid. Illustreerimaks nimetatud näidet võiks tuua olukorra kus ilma juhatuseta majas lõhkeb soojatoru. Vana juhatuse liige tellib avariitöö. Maja aga ei aktsepteeri avariitöö hinda või vaidlustab selle. (Märkusena eelneva juurde: avariitöid ei saa reeglina vaidlustada küll aga saab vaidlustada nõndanimetatud taastamistööd). Sellisel juhul peab see vana juhatuse liige omast taskust üldise remondi kinni maksma sest ta ületas oma volitusi tehinguid tehes. Tegemist on teoreetiliselt süülise käitumisega sest vana juhatuse liige teadis, et tal ei ole volitusi tehinguid teha. Olenevalt kahju suurusest ja mitme isikuga sellisel juhul tegemist on võidakse sellist süüteo eest määrata ka reaalne šokivangistus (eeldab muidugi, et asja ajab teiselt poolt jurist või mõni pädevam advokaat).
Seega ei lõpe juhatuse vastutus juhataja suvast, et ta enam ei viitsi olla juhataja. Põhimõtteliselt laieneb juhatuse vastutus veel ajaliselt (seoses nõndanimetatud tankistidega). Samas võib öelda, et juhatuse vastutus algab akseptist millega kodanik nõustub olema juhatuse liige.
Seetõttu peab olema väga tähelepanelik olukordades, kus te olete üks paljudest juhatuse liikmetest. Teiste liikmete tehtud tehingutel on tagajärjed ka Teile. Näiteks võiksin siinkohas tuua olukorra kus juhatuse liikmed võtavad ettevõttele kohustuse mille täitmine on majanduslikult mitte mõistlik (näiteks riigihanke korras). Juhatuse liikme vahetuse korral ei saa väita juurde tulnud juhataja, et tema ei oleks sõlminud tehingut seega ettevõtte ei vastuta tehingu eest.  Juhul kui selline kohustus on tekkinud peab ettevõtte hindama, kas täita kohustus kanda kahju, maksta välja lepingu rikkumise kahjud või kuulutada välja pankrot.
Nüüd jõudes välja viimase punktini - juhatuse liige peab teatama ka olukorrast  kui organisatsioon muutub maksevõimetuks. Sellekohta peab ta esitama siis vastavasisulise avalduse registrile. Sellise avalduse mitte esitamisel omavad kõik järgmised tehingud süülise käitumise tunnuseid. (Märkusena eelneva juurde: seaduses on jäetud sellekohase avalduse tegemise kohta teatud teatamise tähtaeg).
Kokkuvõtlikult peaksid juhatuse liikmed jälgima oma volituste ulatust (volitused võivad olla piiratud ajaliselt kuid volitusi saab piirata ka muul viisil - põhikiri, üldkoosoleku otsus jne). Volituste ületamisel käitub juhatus süüliselt. Süülise käitumise tõendamisel teise poole poolt tähendab isiklikku vastutust ning osadel juhtudel ka karistamist karistusseadustiku alusel.  Lisaks sellele on ka seaduses sätestatud vastutuse ulatus. Seoses sellega, et seadus on dünaamiline ja subjektiivne siis ei saa siinkohal enam edasi üldistada. Volituste ulatust oleks õige lasta alati enne tehingu tegemist juristil üle kontrollida. Kiire küsimus hoiab ära hilisemad kallid kohtuvaidlused.

Vaidluste lahendamine läbi vahendusmenetluse

Euroopa Liit toetab aktiivselt alternatiivseid vaidluste lahendamise meetodeid, näiteks vahendusmenetluse kasutamist. Vahendusmenetluse direktiiv võeti vastu 2008. aastal. Direktiiv käsitleb vahendusmenetluse kasutamist tsiviil- ja kaubandusasjades.

---

Vahendusmenetluse kasutamine hõlbustab vaidluste lahendamist ning aitab vältida kohtumenetlusega kaasnevaid muresid, ajakulu ja kulutusi, võimaldades seega kodanikel kaitsta oma seaduslikke õigusi tõhusal viisil.
Vahendusmenetluse direktiivi kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevate piiriüleste vaidluste puhul. See hõlmab vaidlusi, mille puhul vähemalt ühe poole alaline elu- või asukoht on muus liikmesriigis kui menetluse teistel pooltel kuupäeval, mil osapooled nõustuvad vahendusmenetluse kasutamisega või mil vahendusmenetluse kasutamist nõuab kohus.
Nimetatud õigusakti peamine eesmärk on julgustada liikmesriikides vahendusmenetluse kasutamist.
Selleks on direktiivis esitatud viis sisulist tingimust:

• Liikmesriigid on kohustatud soodustama vahendajate väljaõpet ja tagama vahendusmenetluse kõrge kvaliteedi.
• Kui kohtunik leiab juhtumi kõiki asjaolusid arvestades, et vaidluse lahendamiseks võiks kasutada vahendusmenetlust, on tal direktiivi alusel õigus teha pooltele ettepanek püüda lahendada vaidlus vahendusmenetluse teel.
• Direktiivis sätestatakse, et vahendusmenetluse tulemusena saavutatud kokkulepped võib mõlema osapoole taotlusel tunnistada täidetavaks. Selle võib näiteks saavutada, kui kohus annab nõusoleku või kui notar on need tõestanud.
• See tagab vahendusmenetluse konfidentsiaalsuse. Direktiivis sätestatakse, et vahendusmenetluse osapoolte edaspidise vaidluse korral puudub vahendajal kohustus esitada kohtus tõendusmaterjali vahendusmenetluse käigus toimunu kohta.
• Sellega tagatakse, et osapooled ei jää vahendusmenetlusele kulutatud aja tõttu ilma võimalusest pöörduda kohtu poole: kohtule hagi esitamise ajapiirangud on vahendusmenetluse ajal peatatud.

Liikmesriigid hakkavad direktiivi sätteid järgima hiljemalt 21. mail 2011.

Korteriomanikud ja parkimine

Teatavasti on parkimiskohtadega tihtipeale probleeme, eriti ebamugav on jõuda koju ja leida, et parkmiskoht on võetud ning kohta pole. Talvel on mure, et kui teed koha puhtaks, võib sinna keegi teine nahaalselt oma auto parkida. Siit tõusetubki küsimus, et kuidas saaksid kortermajade elanikud määrata kindlaks isikliku parkimiskoha kasutusõiguse. 

Esiteks saab teha notariaalse kasutuskorra kokkuleppega. See oleks rahumeelne lahendus.

Kasutuskorra seadmiseks on vajalik kaasomanike otsus. Asjaõigusseaduse § 72 lg-st 1 sätestab, et kaasomandis oleva asja valdamist ja kasutamist võib reguleerida kokkuleppel või kaasomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Vastavalt korteriomandiseaduse (KOS) § 12 lg-le 1 võivad korteriomanikud reguleerida korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist omavahelise kokkuleppega.

18. jaanuari 2011. a kohtumääruses nr 3-2-1-151-10 on riigikohus selgitanud, kuidas toimub parkimiskohtade kindlaksmääramine korteriühistus.  Kuna tegu on korteriomanike jaoks olulise küsimusega, siis on parkimiskohtade jagamiseks vaja kõigi korteriomanike nõusolekut. Kaasomanike kokkuleppega saab lisaks parkimiskohtadele leppida kokku ka parkimiskohtade kasutamistingimustes (nt lumekoristus).

Kuna igaühe on põhiseaduslik õigus oma omandile, siis on sellest riigikohus lähtunud 09. veebruari 2011. a otsuses nr 3-2-1-146-10 , et korteriühistu üldkoosoleku otsused ei ole tähtsamad, kui omandiõigus.  Kohus on nimetatud otsuses  rõhutanud, et korteriomanike üldkoosoleku otsused ei ole korteriomanike kokkulepped ning neid saaks selliselt käsitleda üksnes juhul, kui koosolekul osaleksid kõik korteriomanikud ning kõik hääletaksid otsuse vastuvõtmise poolt.  Järelikult tuleb parkimiskohtade kasutuskorra kindlaksmääramiseks saada  kõigi kaasomanike nõusolekud. 

Seadus võimaldab kaasomanikel vaidluste korra pöörduda kohtusse, ehk siis parkimiskoha kindlaksmääramist võib nõuda kohtu kaudu. Kohtuotsus asendab sellisel juhul kokkuleppe sõlmimisega mittenõustunud kaasomaniku nõusoleku.

Tuleb siiski silmas pidada seda, et kaasomanikevahelistes suhetes tuleb lähtuda hea usu põhimõttest ning nagu riigikohus on rõhutanud, peab arvestama kõigi kaasomanike ühiste huvide, senise kasutuskorra jms oluliste asjaoludega. Seega ei pruugi 100% kindlusega oodata , et kohtus võidetakse.

Kasutuskorda on mõistlik sõlmida notariaalselt, kui seda aga ei tehta, siis korteriomanike vahetamisel kaotab see kehtivuse uue omaniku suhtes. 

Kokkuvõttes,  kui soovitakse sätestada hoovis parkimiskorda (notariaalse) kasutuskorra alusel, siis ei piisa üksnes elanike enamuse otsusest. KÕIK kaasomanikud (sh ka need, kellel isiklikku autot ei ole) peavad andma oma nõusoleku. See küsimus ei puuduta üksnes parkmist, vaid ka muid kasutuskorra kokkuleppeid, sh puukuuride, keldrite, aiapeenrate, ühissauna/jõusaali kasutamist jne.

Töölepingute lõpetamisest

Töölepingu lõpetamisel peab silmas pidama, et seadus kaitseb alati nõrgemat poolt. Nõrgemaks pooleks loetakse alati töötajat. Sellest tulenevalt peab tööandja järgima täpseid vorminõudeid sest vastasel korral kasutatakse neid kõiki Teie vastu ära.
Paljudele võib see eelmine väide muige suunurgale venitada kuid siis kui Te olete juhtumisi ise Tööandja ja peate minema töövaidluskomisjoni või kohtusse siis ei pruugi see enam niipalju nalja valmistada. Seadus on paindumatu ja erandeid reeglina ei tunne. Tööandjal peab hullumoodi õnne olema kui suudate tõestada tegelikult toimunud sündmused juhul kui olete jätnud konflikti või halvemal juhul õnnetuse korralikult vormistamata. Mitte mingi nippiga ei saa tõestada ei joobes olekut ega tahtliku õnnetuse põhjustamist tagant järele.
Samas peate Tööandjana kindlasti teadma, et juhul kui firmal on makseraskusi ja te ei suuda Töötajaga varem kokku leppida hilisema makse tasumise osas siis olete Te lepingut rikkunud. Tõenäoliselt on ka Töötaja Teiega sellest rääkinud ja seega juhul kui Te ei suuda ikkagi Töötajale palka välja maksta siis olete käitunud pahatahtlikult selles olukorras. Pahatahtliku käitumise puhul võidakse kasutada isiklikku vastutust ja seega võib juhtuda, et peate oma lubadused isiklikust rahakotist kinni maksma.
Seetõttu me ei soovita Töötajatel tühjasid lubadusi anda vaid alati rääkida probleemidest. Sellisel juhul leiate sageli Töötajate seast ka sümpaatiat (sest tegelikult pingutate siiski ühe eesmärgi nimel). Samuti ei tasu karta ka Töötajate koondamist sest kui näete, et Te ettevõtte ei suuda normaalselt majandada siis ei ole ka põhjust Töötajate ja ka Teie enda aega raisata. Siinkohal tuletaks meelde ka kõikidele Töötajatel, et vaid koondamisest tulenevad Teie õigused igasugustele hüvitistele. Jäädes kindlaks enda jonni juurde võib Teile hiljem kätte maksta ja tekitada olukorra kus Te ei saa üldse oma tasu.

Tööõiguse muudatused

1. maist 2011 jõustub tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seadus. Seaduses täpsustatakse töötu kohustusi. Muuhulgas ei pea töötu isiklikult kohale  alati ilmuma, vaid võib ID kaardi või telefoni vmt vahendi teel kokkuleppeid sõlmida.
Oluline muudatus on veel see, et enam ei rakendata 7-päevast ooteaega, kui hüvitist korduvalt taotletakse.