Tuesday, May 10, 2011

Korteriomanikud ja parkimine

Teatavasti on parkimiskohtadega tihtipeale probleeme, eriti ebamugav on jõuda koju ja leida, et parkmiskoht on võetud ning kohta pole. Talvel on mure, et kui teed koha puhtaks, võib sinna keegi teine nahaalselt oma auto parkida. Siit tõusetubki küsimus, et kuidas saaksid kortermajade elanikud määrata kindlaks isikliku parkimiskoha kasutusõiguse. 
Esiteks saab teha notariaalse kasutuskorra kokkuleppega. See oleks rahumeelne lahendus.
Kasutuskorra seadmiseks on vajalik kaasomanike otsus. Asjaõigusseaduse § 72 lg-st 1 sätestab, et kaasomandis oleva asja valdamist ja kasutamist võib reguleerida kokkuleppel või kaasomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Vastavalt korteriomandiseaduse (KOS) § 12 lg-le 1 võivad korteriomanikud reguleerida korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist omavahelise kokkuleppega.
18. jaanuari 2011. a kohtumääruses nr 3-2-1-151-10 on riigikohus selgitanud, kuidas toimub parkimiskohtade kindlaksmääramine korteriühistus.  Kuna tegu on korteriomanike jaoks olulise küsimusega, siis on parkimiskohtade jagamiseks vaja kõigi korteriomanike nõusolekut. Kaasomanike kokkuleppega saab lisaks parkimiskohtadele leppida kokku ka parkimiskohtade kasutamistingimustes (nt lumekoristus).
Kuna igaühe on põhiseaduslik õigus oma omandile, siis on sellest riigikohus lähtunud 09. veebruari 2011. a otsuses nr 3-2-1-146-10 , et korteriühistu üldkoosoleku otsused ei ole tähtsamad, kui omandiõigus.  Kohus on nimetatud otsuses  rõhutanud, et korteriomanike üldkoosoleku otsused ei ole korteriomanike kokkulepped ning neid saaks selliselt käsitleda üksnes juhul, kui koosolekul osaleksid kõik korteriomanikud ning kõik hääletaksid otsuse vastuvõtmise poolt.  Järelikult tuleb parkimiskohtade kasutuskorra kindlaksmääramiseks saada  kõigi kaasomanike nõusolekud. 
Seadus võimaldab kaasomanikel vaidluste korra pöörduda kohtusse, ehk siis parkimiskoha kindlaksmääramist võib nõuda kohtu kaudu. Kohtuotsus asendab sellisel juhul kokkuleppe sõlmimisega mittenõustunud kaasomaniku nõusoleku.
Tuleb siiski silmas pidada seda, et kaasomanikevahelistes suhetes tuleb lähtuda hea usu põhimõttest ning nagu riigikohus on rõhutanud, peab arvestama kõigi kaasomanike ühiste huvide, senise kasutuskorra jms oluliste asjaoludega. Seega ei pruugi 100% kindlusega oodata , et kohtus võidetakse.
Kasutuskorda on mõistlik sõlmida notariaalselt, kui seda aga ei tehta, siis korteriomanike vahetamisel kaotab see kehtivuse uue omaniku suhtes. 
Kokkuvõttes,  kui soovitakse sätestada hoovis parkimiskorda (notariaalse) kasutuskorra alusel, siis ei piisa üksnes elanike enamuse otsusest. KÕIK kaasomanikud (sh ka need, kellel isiklikku autot ei ole) peavad andma oma nõusoleku. See küsimus ei puuduta üksnes parkmist, vaid ka muid kasutuskorra kokkuleppeid, sh puukuuride, keldrite, aiapeenrate, ühissauna/jõusaali kasutamist jne.

Friday, May 6, 2011

Töölepingute lõpetamisest

Töölepingu lõpetamisel peab silmas pidama, et seadus kaitseb alati nõrgemat poolt. Nõrgemaks pooleks loetakse alati töötajat. Sellest tulenevalt peab tööandja järgima täpseid vorminõudeid sest vastasel korral kasutatakse neid kõiki Teie vastu ära.
Paljudele võib see eelmine väide muige suunurgale venitada kuid siis kui Te olete juhtumisi ise Tööandja ja peate minema töövaidluskomisjoni või kohtusse siis ei pruugi see enam niipalju nalja valmistada. Seadus on paindumatu ja erandeid reeglina ei tunne. Tööandjal peab hullumoodi õnne olema kui suudate tõestada tegelikult toimunud sündmused juhul kui olete jätnud konflikti või halvemal juhul õnnetuse korralikult vormistamata. Mitte mingi nippiga ei saa tõestada ei joobes olekut ega tahtliku õnnetuse põhjustamist tagant järele.
Samas peate Tööandjana kindlasti teadma, et juhul kui firmal on makseraskusi ja te ei suuda Töötajaga varem kokku leppida hilisema makse tasumise osas siis olete Te lepingut rikkunud. Tõenäoliselt on ka Töötaja Teiega sellest rääkinud ja seega juhul kui Te ei suuda ikkagi Töötajale palka välja maksta siis olete käitunud pahatahtlikult selles olukorras. Pahatahtliku käitumise puhul võidakse kasutada isiklikku vastutust ja seega võib juhtuda, et peate oma lubadused isiklikust rahakotist kinni maksma.
Seetõttu me ei soovita Töötajatel tühjasid lubadusi anda vaid alati rääkida probleemidest. Sellisel juhul leiate sageli Töötajate seast ka sümpaatiat (sest tegelikult pingutate siiski ühe eesmärgi nimel). Samuti ei tasu karta ka Töötajate koondamist sest kui näete, et Te ettevõtte ei suuda normaalselt majandada siis ei ole ka põhjust Töötajate ja ka Teie enda aega raisata. Siinkohal tuletaks meelde ka kõikidele Töötajatel, et vaid koondamisest tulenevad Teie õigused igasugustele hüvitistele. Jäädes kindlaks enda jonni juurde võib Teile hiljem kätte maksta ja tekitada olukorra kus Te ei saa üldse oma tasu.

Thursday, May 5, 2011

Tööõiguse muudatused

1. maist 2011 jõustub tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seadus. Seaduses täpsustatakse töötu kohustusi. Muuhulgas ei pea töötu isiklikult kohale  alati ilmuma, vaid võib ID kaardi või telefoni vmt vahendi teel kokkuleppeid sõlmida.
Oluline muudatus on veel see, et enam ei rakendata 7-päevast ooteaega, kui hüvitist korduvalt taotletakse.

Wednesday, May 4, 2011

Õigusbüroo Liivak&Suurväli

http://www.kaitsja.ee/
info@kaitsja.ee
Tel: +372 631 33 11
Faks: + 372 646 0556
Asume Tallinnas,
Kristiine keskuse juures
Endla tn 24-1

Tere tulemast!