Juhatuse vastutuse ABC

Siiamaani tekib juhatuse vastutuse kohta küsimusi niinimetatud rohujuure tasandil. Sellejaoks kordaks veelkorra juhatuse vastutuse ABC üle. Kindlasti ärge häbenege pärida meilt neid peamisi alustõdesid sest juba neid valesti mõistes tekitate palju muret nii endale kui ka meile.
Äriühingud on osaühingud ja aktsiaseltsid. Igal ettevõttel peab olema juhataja või juhatus. Juhatus peab olema sellepärast, et osaühingut (ega ka aktsiaseltsi ega ka mittetulundusühingut ega ka usaldusühingut ega ka lõpmatu hulk organisatsioonilisi vorme ... ) ei ole füüsiliselt olemas. See tähendab, et need organisatsioonid on kunstlikud moodustised, mis on moodustatud kellegi poolt. Keegi võib olla üks isik (näiteks OÜ ja AS) või mitu isikut (näiteks MTÜ). (Märkus eelneva juurde: OÜ ja AS võib olla ka mitu omanikku/asutajat). Juhul kui nende organisatsioonide taga ei ole füüsilist isikut siis nad ei saa eksisteerida. Seega ei saa tekkida olukorda kus ettevõtte teeb tehinguid kuid keegi nende eest ei vastuta.
Eestis kasutatakse avaliku registri põhimõtet. Seega kui avalikus registris on kanne, et juhataja on see ja see kodanik siis kolmanda isiku jaoks omab see õigusliku tähendust. Mis omakorda tähendab, et juhatuse liikme välja arvamiseks ei piisa üksnes otsusest või tahteavaldusest, et keegi kodanik ei ole enam juhatuse liige. Teoreetiliselt juhul kui selline olukord peakski tekkima siis ei tohiks enam keegi nimetatud äriühingu nimel tehinguid teha. Juhul kui ei leita uut juhatajat siis peaks eelmine juhataja viima registrile taotluse ettevõtte likvideerimise kohta. Igasugune muu tegevus on süüline tegevus kaasa arvatud vana juhatuse liikme tegevusetus. Õnneks ei praktiseerita sellist tegevusetuse trahvimist kohtus eriti tihti kuid mõtlemisainet peaks olema siinkohas ka MTÜ tegelastele. Tavapraktikas väljendub see näiteks MTÜ ühe tavalisema vormi korteriühistu juhtimisel. Kui majaelanikud on omavahel riidu läinud hääletanud vana juhatuse maha siis ei tohiks keegi enam teha tehinguid KÜ nimel. Saab teha tehinguid isikliku vastutuse alusel kuid see ei tähenda näiteks, et majaelanikud peavad aktsepteerima tehtuid tehinguid. Illustreerimaks nimetatud näidet võiks tuua olukorra kus ilma juhatuseta majas lõhkeb soojatoru. Vana juhatuse liige tellib avariitöö. Maja aga ei aktsepteeri avariitöö hinda või vaidlustab selle. (Märkusena eelneva juurde: avariitöid ei saa reeglina vaidlustada küll aga saab vaidlustada nõndanimetatud taastamistööd). Sellisel juhul peab see vana juhatuse liige omast taskust üldise remondi kinni maksma sest ta ületas oma volitusi tehinguid tehes. Tegemist on teoreetiliselt süülise käitumisega sest vana juhatuse liige teadis, et tal ei ole volitusi tehinguid teha. Olenevalt kahju suurusest ja mitme isikuga sellisel juhul tegemist on võidakse sellist süüteo eest määrata ka reaalne šokivangistus (eeldab muidugi, et asja ajab teiselt poolt jurist või mõni pädevam advokaat).
Seega ei lõpe juhatuse vastutus juhataja suvast, et ta enam ei viitsi olla juhataja. Põhimõtteliselt laieneb juhatuse vastutus veel ajaliselt (seoses nõndanimetatud tankistidega). Samas võib öelda, et juhatuse vastutus algab akseptist millega kodanik nõustub olema juhatuse liige.
Seetõttu peab olema väga tähelepanelik olukordades, kus te olete üks paljudest juhatuse liikmetest. Teiste liikmete tehtud tehingutel on tagajärjed ka Teile. Näiteks võiksin siinkohas tuua olukorra kus juhatuse liikmed võtavad ettevõttele kohustuse mille täitmine on majanduslikult mitte mõistlik (näiteks riigihanke korras). Juhatuse liikme vahetuse korral ei saa väita juurde tulnud juhataja, et tema ei oleks sõlminud tehingut seega ettevõtte ei vastuta tehingu eest.  Juhul kui selline kohustus on tekkinud peab ettevõtte hindama, kas täita kohustus kanda kahju, maksta välja lepingu rikkumise kahjud või kuulutada välja pankrot.
Nüüd jõudes välja viimase punktini - juhatuse liige peab teatama ka olukorrast  kui organisatsioon muutub maksevõimetuks. Sellekohta peab ta esitama siis vastavasisulise avalduse registrile. Sellise avalduse mitte esitamisel omavad kõik järgmised tehingud süülise käitumise tunnuseid. (Märkusena eelneva juurde: seaduses on jäetud sellekohase avalduse tegemise kohta teatud teatamise tähtaeg).
Kokkuvõtlikult peaksid juhatuse liikmed jälgima oma volituste ulatust (volitused võivad olla piiratud ajaliselt kuid volitusi saab piirata ka muul viisil - põhikiri, üldkoosoleku otsus jne). Volituste ületamisel käitub juhatus süüliselt. Süülise käitumise tõendamisel teise poole poolt tähendab isiklikku vastutust ning osadel juhtudel ka karistamist karistusseadustiku alusel.  Lisaks sellele on ka seaduses sätestatud vastutuse ulatus. Seoses sellega, et seadus on dünaamiline ja subjektiivne siis ei saa siinkohal enam edasi üldistada. Volituste ulatust oleks õige lasta alati enne tehingu tegemist juristil üle kontrollida. Kiire küsimus hoiab ära hilisemad kallid kohtuvaidlused.

Vaidluste lahendamine läbi vahendusmenetluse

Euroopa Liit toetab aktiivselt alternatiivseid vaidluste lahendamise meetodeid, näiteks vahendusmenetluse kasutamist. Vahendusmenetluse direktiiv võeti vastu 2008. aastal. Direktiiv käsitleb vahendusmenetluse kasutamist tsiviil- ja kaubandusasjades.

---

Vahendusmenetluse kasutamine hõlbustab vaidluste lahendamist ning aitab vältida kohtumenetlusega kaasnevaid muresid, ajakulu ja kulutusi, võimaldades seega kodanikel kaitsta oma seaduslikke õigusi tõhusal viisil.
Vahendusmenetluse direktiivi kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevate piiriüleste vaidluste puhul. See hõlmab vaidlusi, mille puhul vähemalt ühe poole alaline elu- või asukoht on muus liikmesriigis kui menetluse teistel pooltel kuupäeval, mil osapooled nõustuvad vahendusmenetluse kasutamisega või mil vahendusmenetluse kasutamist nõuab kohus.
Nimetatud õigusakti peamine eesmärk on julgustada liikmesriikides vahendusmenetluse kasutamist.
Selleks on direktiivis esitatud viis sisulist tingimust:

• Liikmesriigid on kohustatud soodustama vahendajate väljaõpet ja tagama vahendusmenetluse kõrge kvaliteedi.
• Kui kohtunik leiab juhtumi kõiki asjaolusid arvestades, et vaidluse lahendamiseks võiks kasutada vahendusmenetlust, on tal direktiivi alusel õigus teha pooltele ettepanek püüda lahendada vaidlus vahendusmenetluse teel.
• Direktiivis sätestatakse, et vahendusmenetluse tulemusena saavutatud kokkulepped võib mõlema osapoole taotlusel tunnistada täidetavaks. Selle võib näiteks saavutada, kui kohus annab nõusoleku või kui notar on need tõestanud.
• See tagab vahendusmenetluse konfidentsiaalsuse. Direktiivis sätestatakse, et vahendusmenetluse osapoolte edaspidise vaidluse korral puudub vahendajal kohustus esitada kohtus tõendusmaterjali vahendusmenetluse käigus toimunu kohta.
• Sellega tagatakse, et osapooled ei jää vahendusmenetlusele kulutatud aja tõttu ilma võimalusest pöörduda kohtu poole: kohtule hagi esitamise ajapiirangud on vahendusmenetluse ajal peatatud.

Liikmesriigid hakkavad direktiivi sätteid järgima hiljemalt 21. mail 2011.