Juriidilised isikud on teatavasti firmad (nt OÜ ja AS) ja ühishuvi organisatsioonid - tulundusühingud (nt TÜ, MTÜ ja KÜ). Viimased jagunevad kaheks - tulunduslikeks (nt tarbijaühistud) ja mittetulunduslikud (nt KÜ). Nende kõikide ühine nimetaja on aga, et neid esindab juhatus. Juhatus võib olla ühe või mitme liikmeline.
Just see viimati nimetatud juhatus omab õigust teha tehinguid juriidilise isiku nimel. Selle jaoks, et te saaksite kontrollida, kas nimetatud firma on üldse olemas ja kas sellel juhatusel on õigus sõlmida lepuinguid on loodud äriregister. Sealt on võimalik kontrollida, kas firma on olemas (asutamisel firmaga on ka võimalik tehinguid sõlmida) ja kes on selle firma juhatuses. Samuti on seal märgitud kui juhatus on õigusvõimeline üksnes sõlmides lepinguid kõik juhatuse liikmed koos.
Firmat võib esindada ka prokurist (sellisel juhul on märgitud tema õigused äriregistri väljavõttes). Samuti on väga populaarne, et firmat esindab (lihtkirjaliku) volituse alusel keegi kolmas isik (nt arendusdirektor). Sellisel juhul tuleb kaaluda, kas nimetatud volikiri annab sellele kodanikule volitused tehingu tegemiseks. Volikirjade tegemine on keerukas protseduur. Sageli kiputakse volikirju valesti vormistama või mitte tunnustama. Lihtne olukord, kus volikirjadega võite hätta sattuda on näiteks pangas või postkontoris. Olgugi, et nendes organisatsioonides peaks olema lihtkirjalik volikiri lubatud ei pruugi see teisele poolele sobida. Kuivõrd pangas on olemas teie ja teenusepakkuja vahel leping, mis reguleerib omavahelist asjaajamist siis postkontoris seda ei ole. Sageli ei väljastata kirja volikirja olemasolu korral kuid veel hullem on, et teiste isikute kirjasid väljastatakse suvalistele kodanikele.
Eelnevalt käsitlesin juba olukorda, kus asjaajamise korraldamiseks on kasutatud lepingulist suhet. Ühtne raamleping võimaldab leppida kokku isikute ringi, kes omavad volitusi midagi teha. Konkreetse näitema saab siinkohal tuua üürilepingu. Nendes lepingutes on sageli välja toodud üürniku kui ka üürilevõtja esindajad. Samas on need lepingud sageli ka kõige probleemsemad. Üürilepingud on sõlmitud reeglina pikaajalistena ja seega võib tulla olukorda kus nimetatud esindajad on mõlemal pool vahetunud. Sageli ei täiendata seda lepingud uute inimestega ja lõpuks võib tekkida olukord kus poolte omavaheline suhtlus ei oma mitte mingit tähendust.
Seega soovitan teil kontrollida oma lepingud üle, kas kokkulepped, mis olete sõlminud oma lepingupartneritega omavad ka õigusliku alust. Parimal juhul piisab kontrollimisest, halvimal juhul võite ilma jääda oma varast või olete kohustatud tasuma krõbedaid leppetrahve.
No comments:
Post a Comment