Töölepingu lõpetamisel peab silmas pidama, et seadus kaitseb alati nõrgemat poolt. Nõrgemaks pooleks loetakse alati töötajat. Sellest tulenevalt peab tööandja järgima täpseid vorminõudeid sest vastasel korral kasutatakse neid kõiki Teie vastu ära.
Paljudele võib see eelmine väide muige suunurgale venitada kuid siis kui Te olete juhtumisi ise Tööandja ja peate minema töövaidluskomisjoni või kohtusse siis ei pruugi see enam niipalju nalja valmistada. Seadus on paindumatu ja erandeid reeglina ei tunne. Tööandjal peab hullumoodi õnne olema kui suudate tõestada tegelikult toimunud sündmused juhul kui olete jätnud konflikti või halvemal juhul õnnetuse korralikult vormistamata. Mitte mingi nippiga ei saa tõestada ei joobes olekut ega tahtliku õnnetuse põhjustamist tagant järele.
Samas peate Tööandjana kindlasti teadma, et juhul kui firmal on makseraskusi ja te ei suuda Töötajaga varem kokku leppida hilisema makse tasumise osas siis olete Te lepingut rikkunud. Tõenäoliselt on ka Töötaja Teiega sellest rääkinud ja seega juhul kui Te ei suuda ikkagi Töötajale palka välja maksta siis olete käitunud pahatahtlikult selles olukorras. Pahatahtliku käitumise puhul võidakse kasutada isiklikku vastutust ja seega võib juhtuda, et peate oma lubadused isiklikust rahakotist kinni maksma.
Seetõttu me ei soovita Töötajatel tühjasid lubadusi anda vaid alati rääkida probleemidest. Sellisel juhul leiate sageli Töötajate seast ka sümpaatiat (sest tegelikult pingutate siiski ühe eesmärgi nimel). Samuti ei tasu karta ka Töötajate koondamist sest kui näete, et Te ettevõtte ei suuda normaalselt majandada siis ei ole ka põhjust Töötajate ja ka Teie enda aega raisata. Siinkohal tuletaks meelde ka kõikidele Töötajatel, et vaid koondamisest tulenevad Teie õigused igasugustele hüvitistele. Jäädes kindlaks enda jonni juurde võib Teile hiljem kätte maksta ja tekitada olukorra kus Te ei saa üldse oma tasu.
No comments:
Post a Comment