Teatavasti on parkimiskohtadega tihtipeale probleeme, eriti ebamugav on jõuda koju ja leida, et parkmiskoht on võetud ning kohta pole. Talvel on mure, et kui teed koha puhtaks, võib sinna keegi teine nahaalselt oma auto parkida. Siit tõusetubki küsimus, et kuidas saaksid kortermajade elanikud määrata kindlaks isikliku parkimiskoha kasutusõiguse.
Esiteks saab teha notariaalse kasutuskorra kokkuleppega. See oleks rahumeelne lahendus.
Kasutuskorra seadmiseks on vajalik kaasomanike otsus. Asjaõigusseaduse § 72 lg-st 1 sätestab, et kaasomandis oleva asja valdamist ja kasutamist võib reguleerida kokkuleppel või kaasomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Vastavalt korteriomandiseaduse (KOS) § 12 lg-le 1 võivad korteriomanikud reguleerida korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist omavahelise kokkuleppega.
18. jaanuari 2011. a kohtumääruses nr 3-2-1-151-10 on riigikohus selgitanud, kuidas toimub parkimiskohtade kindlaksmääramine korteriühistus. Kuna tegu on korteriomanike jaoks olulise küsimusega, siis on parkimiskohtade jagamiseks vaja kõigi korteriomanike nõusolekut. Kaasomanike kokkuleppega saab lisaks parkimiskohtadele leppida kokku ka parkimiskohtade kasutamistingimustes (nt lumekoristus).
Kuna igaühe on põhiseaduslik õigus oma omandile, siis on sellest riigikohus lähtunud 09. veebruari 2011. a otsuses nr 3-2-1-146-10 , et korteriühistu üldkoosoleku otsused ei ole tähtsamad, kui omandiõigus. Kohus on nimetatud otsuses rõhutanud, et korteriomanike üldkoosoleku otsused ei ole korteriomanike kokkulepped ning neid saaks selliselt käsitleda üksnes juhul, kui koosolekul osaleksid kõik korteriomanikud ning kõik hääletaksid otsuse vastuvõtmise poolt. Järelikult tuleb parkimiskohtade kasutuskorra kindlaksmääramiseks saada kõigi kaasomanike nõusolekud.
Seadus võimaldab kaasomanikel vaidluste korra pöörduda kohtusse, ehk siis parkimiskoha kindlaksmääramist võib nõuda kohtu kaudu. Kohtuotsus asendab sellisel juhul kokkuleppe sõlmimisega mittenõustunud kaasomaniku nõusoleku.
Tuleb siiski silmas pidada seda, et kaasomanikevahelistes suhetes tuleb lähtuda hea usu põhimõttest ning nagu riigikohus on rõhutanud, peab arvestama kõigi kaasomanike ühiste huvide, senise kasutuskorra jms oluliste asjaoludega. Seega ei pruugi 100% kindlusega oodata , et kohtus võidetakse.
Kasutuskorda on mõistlik sõlmida notariaalselt, kui seda aga ei tehta, siis korteriomanike vahetamisel kaotab see kehtivuse uue omaniku suhtes.
Kokkuvõttes, kui soovitakse sätestada hoovis parkimiskorda (notariaalse) kasutuskorra alusel, siis ei piisa üksnes elanike enamuse otsusest. KÕIK kaasomanikud (sh ka need, kellel isiklikku autot ei ole) peavad andma oma nõusoleku. See küsimus ei puuduta üksnes parkmist, vaid ka muid kasutuskorra kokkuleppeid, sh puukuuride, keldrite, aiapeenrate, ühissauna/jõusaali kasutamist jne.
No comments:
Post a Comment