Wednesday, October 12, 2011

Vanemahüvitis

Vanemahüvitis on üks sotsiaaltoetuse liike. See on mõeldud abistamaks lapse ema või isa, kui ta kodus peab last hoidma. Reeglina hoiab last ema ja sellest ka nimetus - emapalk.

Öeldakse et laps on investeering tulevikku ning õige planeerimise korral see paljudel Eesti peredel nii ongi. Seda lausa lähitulevikus, sest raskel ajal, mil töö leidmisega on keeruliseks läinud, võib emapalk muutuda perele lausa ainsaks sissetulekuks.

Lapse saamist tasuks seega planeerida nii, et lapse sünnitamisele eelnenud aasta palk oleks võimalikult kõrge. Vanemahüvitise seaduse kohaselt võetakse just arvesse lapsehoolduspuhkusele jääva lapsevanema eelmise aasta palgatulu.

Emapalga saamise puhul on tähelepanuväärne see, et mõned pered on kasutanud seda võimalust kunstlikult suurendada teenistust, et saada võimalikult suurt emapalka. Eriti lihtne on see firmaomaniku puhul, kes siis näiteks võtab oma firma palgale oma naise lisasissetuleku saamiseks.

Esiteks mis on maksimaalne emapalk? Aastal 2011 on selleks 2157.03 eurot kuus.

Sellise emapalga teenimiseks peab sünnitamisele eelneval aastal teenima 12 kuud * 2157.03 = 25888.36 eurot.

Oletades, et ema saab keskmist palka brutos 1000 eurot. Aastas 12000 eurot. Selleks et saada maksimaalne emapalk, peab ema teenima juurde 13888.36 eurot aastas. Siinjuures näidatakse teinekord mõnes firmas lisasissetulekut. Reaalselt ei pruugita midagi üle kanda tulevasele emale, kuid maksud tuleb maksta.

Sotsiaalmaksu 33% = 4583,15 eurot.

Töötuskindlustus 4,2% = 583.31 eurot

Tulumaks 21% =2916,55 eurot

Kokku makstes täiendavalt makse 8083 eurot saab emapalka igakuiselt 2157.03 eurot.

Seega 1157*18 - 8083 = 12743 eurot 18 kuu peale plussis.

Teise lapse saamisel võib samuti saada automaatselt edasi maksimaalset emapalka, eeldades et ema sünnitab teise lapse mitte hiljem, kui esimene laps on 2 aastat ja 6 kuud vana.

Näiteks kolme lapse puhul juba saada aja jooksul 116 000.- eurot.